Inglise moon ‘Shirley’ – ajaloolise eri värvi moonisordi seemned

Papaver rhoeas ‘Shirley’

Õhulised, peaaegu siidised õied valgetes, õrnroosades, lõheroosades, aprikoosikarva, roosades ja karmiinpunastes toonides – ‘Shirley’ moonide peenras on raske leida kahte täiesti ühesugust õit. Mõned on täiesti lihtõielised, teised täidlasemad, heledate servade, õrnade värviüleminekute või ootamatute toonikombinatsioonidega.

See moon sobib neile, kellele meeldib veidi vabam aed ja rõõm jälgida, mis igast pisikesest seemnest kasvab. ‘Shirley’ sobib kaunilt maa-aedadesse, loodusliku ilmega lillepeenardesse ja niidulaadsetesse istutustesse, kuid seda saab kasvatada ka suurtes pottides ja terrassil.

Lugu, mis sai alguse ühest ebatavalisest moonist

‘Shirley’ moonide lugu sai alguse 19. sajandi lõpus Inglismaal, Londoni lähedal Shirley piirkonnas. Inglise vaimulik ja kirglik aednik William Wilks märkas tavaliste punaste põldmoonide seas ebatavalist valge servaga õit.

Ta kogus selle mooni seemned ja kasvatas järgnevatel aastatel edasi selle järglasi, valides iga kord seemnete saamiseks kõige huvitavamate õitega taimed. Aastate jooksul muutus värvivalik tänu sellisele valikule järjest mitmekesisemaks. Punaste õite kõrvale ilmusid õrnroosad, peaaegu valged, lõheroosad, aprikoosikarva ja teistes toonides õied, samuti ebatavaliste värviüleminekute ja heledate servadega õied.

Nii kujunes ühest juhuslikult märgatud põldmoonist mitme põlvkonna jooksul välja ‘Shirley’ moon, mida tunneme tänapäeval.

Just selle päritolu tõttu ei tasu ‘Shirley’ seemnetest kasvatades oodata täiesti ühesuguseid õisi. Nende mitmekesisus on osa nende moonide erilisest iseloomust.

Proovi ise sordiaretaja olla

‘Shirley’ moonidega saab mitte ainult luua kauni lillepeenra, vaid ka natuke sordiaretaja rolli proovida.

Kui mõne õie värv sulle eriti meeldib, lase just sellel moonil moodustada seemnekupraid ja neil täielikult valmida. Seemned võib koguda eraldi ja järgmisel aastal uuesti külvata, seejärel taas endale kõige kaunimad taimed välja valida.

Nii võib katsetada mitme põlvkonna jooksul – valida näiteks kõige õrnemad puudriroosad, peaaegu valged, aprikoosikarva või tumedamad roosad õied ning kujundada järk-järgult oma lemmikvärvide valik.

Loomulikult osaleb selles mängus koos aednikuga ka loodus. Moonid risttolmlevad, mistõttu kogutud seemnetest ei kasva alati emataime täpne koopia. Ilmneda võivad ka täiesti uued värvikombinatsioonid. Just seetõttu võib seemnete kogumisest ja korduvast valikust kujuneda huvitav mitmeaastane eksperiment.

Kerge, kaunis ja õhuline lill looduslikku aeda

‘Shirley’ on üheaastane põldmooni vorm. Taimed kasvavad tavaliselt umbes 50–80 cm kõrguseks ja moodustavad saledatel vartel kergeid, õrnu õisi. Sõltuvalt konkreetsest taimest võivad õied olla lihtsad või täidlasemad.

Kõige kaunimad on need väikeste rühmadena, kus erinevad värvid omavahel segunevad. Tuules liiguvad õrnad õied kergelt ja loovad loomuliku mulje, mis erineb väga rangelt kujundatud lillepeenrast.

Külva sinna, kus moonid kasvama hakkavad

‘Shirley’ on kõige parem külvata otse sinna, kus ta hakkab kasvama. Moonidel areneb sammasjuur, mistõttu neile ümberistutamine ei meeldi.

Seemned on väga väikesed. Need puistatakse ettevalmistatud mulla pinnale, surutakse kergelt vastu mulda ning neid ei kaeta paksu mullakihiga. Idanemise ajal on oluline jälgida, et mulla pealmine kiht täielikult läbi ei kuivaks.

Kui taimed on tärganud ja veidi kasvanud, tuleb liiga tihedat külvi harvendada. Kui taimedel on piisavalt ruumi, kasvatavad nad tugevamad varred ja rohkem õisi.

Moonid tunnevad end kõige paremini päikeselises kasvukohas ning kobedas ja hea drenaažiga mullas. Väga rammusat ja tugevalt väetatud mulda nad ei vaja.

‘Shirley’ moonidele meeldib jahedus

‘Shirley’ võib külvata nii sügisel kui ka varakevadel. Sügisel külvatud seemned talvituvad mullas ja hakkavad kevadel kasvama kohe, kui tingimused muutuvad sobivaks. Sellised taimed õitsevad sageli varem.

Kevadel võib külvata väga vara, niipea kui mulda on võimalik ette valmistada. Kevadel pole vaja sooja ilma oodata – moonidele meeldivad jahedad kasvutingimused nii kevadel kui ka sügisel.

Just mõõduka ja jahedama ilmaga tunnevad nad end väga hästi ning õied ei närtsi nii kiiresti kui suure kuumusega. Seetõttu sobivad need moonid eriti hästi Põhja-Euroopa ja teiste piirkondade aedadesse, kus suved kipuvad olema mõõdukad ja jahedad.

Kuuma ja kuiva ilmaga võib õitsemisaeg olla lühem, mistõttu on Lõuna-Euroopas eriti kasulik varajane külv, et taimed saaksid ära kasutada jahedamat kevadet ja varasuve.

Väike nipp pikemaks õitsemiseks

Üks ‘Shirley’ taim ei õitse terve suve, kuid moonipeenra saab kujundada nii, et üks taimerühm vahetab teise välja.

Osa seemneid võib külvata sügisel, järgmise osa varakevadel ning hiljem teha veel mitu külvi umbes 2–3-nädalaste vahedega.

Kui esimesed moonid juba õitsevad, valmistuvad hiljem külvatud taimed alles õitsemiseks. Nii saab õitsemisaega märkimisväärselt pikendada.

Ka närbunud õite eemaldamine võib õitsemist pikendada. Kui aga soovid seemneid koguda või lasta moonidel ise külvata, tuleb osa seemnekupraid jätta täielikult valmima.

Lase neil järgmisel aastal tagasi tulla

Kuigi ‘Shirley’ on üheaastane taim, võib ta sobivas kohas muutuda lilleks, mis ilmub aeda ikka ja jälle.

Kui seemnekupardel lasta valmida, pudenevad seemned mulda ja võivad järgmisel kevadel ise idaneda. Osa seemneid võib mullas säilida kauem ja oodata hetke, mil tekivad sobivad tingimused.

Seetõttu ei tasu kohta, kus moonid varem kasvasid, kevadel liiga hoolikalt läbi kaevata ega rohida. Näiliselt umbrohuna tunduvate taimede seas võib olla ka uus moonipõlvkond.

Isekülvile ei sobi ka paks multšikiht. Pisikestele seemnetele sobib palju paremini avatud või kergelt kobestatud mullapind.

Isekülvist kasvanud moonid võivad aja jooksul samuti muutuda. Ühel suvel võivad domineerida heleroosad õied, teisel aastal ilmuda rohkem valgeid, aprikoosikarva või erksamaid toone. Kui selline mitmekesisus sulle meeldib, võib lasta moonidel lihtsalt oma elu elada. Kui soovid kindlat värvisuunda, võib kõige kaunimate taimede seemned koguda ja eraldi külvata.

‘Shirley’ moonide kasvatamine pottides

‘Shirley’ ei ole mõeldud ainult lillepeenardesse. Seda saab kasvatada ka suurtes pottides ja sügavamates terrassikastides.

Kõige parem on valida vähemalt umbes 25–30 cm sügavune anum, millel on head äravooluavad. Seemned külvatakse kohe sellesse potti, kus moonid hakkavad kasvama, et hiljem poleks vaja nende juuri häirida.

Potis kasvatatavate moonide puhul tuleb eriti hoolikalt jälgida niiskust. Suvel kuivab muld anumates palju kiiremini kui aias, kuid ka pidevalt märg kasvusubstraat moonidele ei meeldi.

Suur savipott eri värvi ‘Shirley’ moonidega võib saada väga kauniks aktsendiks terrassil või õuel.

Mida ‘Shirley’ moonidega pigem mitte teha

Kõige tavalisem viga on seemnete liiga sügavale külvamine. Need on väga väikesed, mistõttu peavad jääma päris mullapinna lähedale.

Samuti ei tasu moone kasvatada nagu tavalisi lilletaimi ning neid hiljem ümber istutada. Palju kindlam on külvata kohe püsivale kasvukohale.

Liiga tihe külv annab nõrgad ja väljaveninud taimed. Liigne väetamine, eriti lämmastikuga, võib aga anda palju rohelist massi, kuid vähem õisi.

Moonid ei tunne end hästi raskes, pidevalt märjas mullas ega väga varjulises kohas. Neile meeldivad palju rohkem päike, õhk ja muld, kuhu liigne vesi ei kogune.

Kui soovid isekülvi, on veel üks viga lõigata pärast õitsemist ära absoluutselt kõik seemnekuprad. Jäta mõned alles ja lase seemnetel täielikult valmida.

Aed, mis ei pea olema täiuslik

‘Shirley’ ei ole lill, mida tuleb pidevalt hooldada. Mõnikord on parim, mida tema heaks teha saab, külvata ta sobivasse kohta ja seejärel rahule jätta.

Kui lasta osal seemnetest valmida ja maha pudeneda, võib aastate jooksul ühte aianurka kujuneda oma väike kaunis mooniniit. Kui aga valida ja säilitada just endale kõige meeldivamate õite seemned, saab selle juhuslikkuse muuta põnevaks eksperimendiks.

Võib-olla kasvab mõne aasta pärast sinu aias juba päris oma ‘Shirley’ värvivalik.

Seemneid pakis: 10 tk.

Autor: Heart Garden Studio